| Omadused | Kui kiiresti lendab mootorvari?
Nii kiiresti nagu kasutatav tiibvari - s.t. umbes 20 km/h (pidurdatud miinimumini) ja 35-70 km/h vahel olenevalt varjust. Keskmine liikumiskiirus on umbes 40-50 km/t
See on loomulikult kiirus ümbritseva õhu suhtes. Maapinna suhtes see kiirus suureneb või väheneb vastavalt tuule kiirusele ja suunale. Vastupidiselt üldisele arvamusele, ei pane võimsam mootor tiibvarju kiiremini lendama, vaid suurendab tõusukiirust. Milline ei oleks ka teie mootor, gaasi suurendamisel jääb horisontaalkiirus ikka samaks.
Kui kõrgele võib tõusta?
Maksimaalsele kõrgusele, kus mootor säilitab veel töövõime s.t. mitmetuhande meetri kõrgusele. Tegelikkuses, õhkjahutusega 2-taktiline mootor, tõustes kõrgemale, kaotab järk-järgult oma võimsust. Kui võimsus väheneb on ka propelleri tõukejõud väiksem ja tõusukiirus väheneb. Kui tõusmine lõpeb, ning täisgaasil mootor suudab hoida ainult horisontaallendu, oletegi saavutanud maksimumi. Mootorvarjuga on tõustud peaaegu Mount Everesti (8848 m) kõrgusele. Tihtilugu tõustakse 3 - 4000 m kõrgusele. Iseenesest on see aga iseenesest üsna ebahuvitav, sest tunduvalt meeldivam on lennata 150-250 m kõrgusel maapinnast, et nautida maastikke ülevaltpoolt. See on ka piisav kõrgus ohutuse seisukohalt, sest annab võimaluse häda korral valida maandumispaika.
Kas igal pool on võimalik lendu tõusta?
Tehniliselt jah, seaduslikult ei. Tegelikkuses on tõesti võimalik startida peaaegu igal pool, muidugi tingimusel, et see toimub vastu tuult, ja piloot ei stardi mõne mäe, suure maja, kõrge metsa taga olevasse rootorisse (pööris, mis tekib allatuult objektide taga). Jalgpalliväljak on näiteks täiesti piisava suurusega plats õhkutõusuks
Kontrollitavas õhuruumis Tallinna, Pärnu ja Kuressaare lennujaamade ümbruses peab piloot alati ühendust võtma lennuliiklusteeninduse lennujuhiga ja informeerima teda oma lennust. Mujal Eestis on lendamine reguleeritud visuaallennu reeglitega. NB! Võime öelda, et praegu on meil Eestis suhteliselt suur vabadus lendamiseks. Lennujuhtimisega saab motovarjuga lendamise osas alati kokkuleppele. Piisab aga mõne hooletu inimese mõtlematust tegutsemisest ja provokatsioonist, et see olukord muutuks järsult. Ärge lubage endale hooletust õhuruumi reeglite osas!
Kui pikalt saab lennata?
See sõltub täielikult piloodi kaalust, tiibvarju aerodünaamilistest omadustest ja loomulikult kaasavõetud kütuse hulgast. Tavalise kaaluga meespiloot, lennates keskmiste omadustega tiibvarjuga kulutab umbes 3-4 l tunnis ja järelikult on tal 10 liitrise paagiga 2,5-3,5 tundi lennuaega.
Kui suure tuulega on võimalik lennata?
Otsestarti saab teha tuulega kuni 3-4 m/s (10-15 km/t). Kõvema tuule puhul on soovitav startida tagurpidi (selg ees) tehes hiljem pool pööret kehaga, et olla jälle õiges suunas. Lendamist veel võimaldav maksimaalne tuule kiirus on 6-7 m/s (20-25 km/h). Kuid tuleb arvestada, et kui maapinnal on tuul 20-25 km/t, siis kõrgemal võib-olla juba 30-40 km/t. Sel juhul ei toimu maapinna suhtes edasiliikumist vaid hoopistükis hakatakse selg ees liikuma. Kui sellele lisada suurenenud turbulentsus (õhupöörised), siis on saadav elamus kõike muud kui meeldiv.Neis tingimustes on palju mõttekam mitte lendu tõusta ja tuletada meelde vana lendurite vanasõna: "parem olla maa peal ja unistada lendamisest kui olla õhus ja unistada maa peale saamisest".
|
|
|
|
| Events ::
|
| Mo | Tu | We | Th | Fr | Sa | Su |
|---|
| | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
|
|
Upcoming 5 events:
Past 5 events:
28.04@06:00
Estonian Open Paramotor Championships I stage
27.04@06:00
Estonian Open Paramotor Championships I stage
26.04@18:00
Estonian Open Paramotor Championships I stage
20.08@07:00
Estonian Open Paramotor Championships II stage
19.08@07:00
Estonian Open Paramotor Championships II stage
|
| |
Mailing list :: |
Catch the latest news to your mailbox
Subscribe to our mailing list here
|
| Contact | | You can reach us by email info@eppa.ee
|
|
|
